Tere tulemast TÖÖVÕIMEREFORM 2016

2016.aasta 1.jaanuarist käivitunud töövõimereform toob endaga kaasa mitmeid muudatusi nii tööandjatele kui ka vähenenud töövõimega (ehk erivajadusega või puudega) inimestele.

Reform, mis on väljatöötamise etapis saanud palju kriitikat erinevate institutsioonide poolt, on ellu kutsutud eelkõige seetõttu, et vananeva elanikkonnaga tööturu tingimustest pakkuda tööandjatele võimalikku leevendust töökäte puuduse osas ning tõsta vähenenud töövõimega inimeste elukvaliteeti aidates neil tööd leida ja hoida. 

Kuigi ka täna veel on mitmeid TÖÖANDJAID, kes ei ole valmis vähenenud töövõimega inimesi tööle rakendama, on siiski neid organisatsioone üha enam, kes oleks valmis puudega või erivajadusega inimestele töökohta pakkuma. 

Toongi siinkohal välja soovitused tööandjatele erivajadusega inimeste tööle rakendamiseks:

1.samm: leia oma organisatsioonist inimesed, kes saaksid olema teema saadikud ja sõnumi levitajad ettevõttes. Kõige ideaalsema stsenaariumi järgi võiks kõneisikuks olla ettevõtte tegevjuht, aga paati peaks olema igal juhul kaasatud nii töötajate värbamise eest vastutavad kolleegid kui ka muude valdkondade juhid, kelle allüksustesse vähenenud töövõimega inimesi tööle plaaniksite võtta.

2. samm: leia koostööpartnerid. Kui senini puudub kokkupuude erivajadusega inimestega koostöötamise osas, siis oleks hea kui oleks koostööpartnerid, kes (1) oleks abiks nii juhtide kui ka kolleegide konsulteerimise osas, (2) edastaksid tööpakkumisi vähenenud töövõimega inimestele ning aitaksid seeläbi soovitud inimesi värvata ja (3) oleksid valmis viima läbi koolitusi ja seminari nt erinevate puuete osas, et teaks, mida arvestada ja oodata ning kuidas uusi kolleege paremini toetada.
Näiteks ISS Eesti, kus hetkeseisuga töötab üle 250 vähenenud töövõimega isiku, koostööpartneriteks on viimaste aastate jooksul olnud Eesti Töötukassa, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Tallinna Tugikeskus Juks, MTÜ Abikäsi, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Tallinna Vaimse Tervise keskuse jpt.

3. samm: astu üks samm korraga. Kõigil, nii juhtidel, kolleegidel kui ka uuel töötajal endal on lihtsam kohaneda, kui esialgu võtad tööle või miks mitte praktikale paar erivajadusega inimest, kes aitaks siis erinevaid müüte murda. 

4. samm: kommunikatsioon. Oluline on edulugude rääkimine eelkõige organisatsiooni sees – me ikka usume rohkem seda, mida sõber või tuttav räägib, see tundub kuidagi tõesem ja ehedam. Lugusid tuleks levitada organisatsioonis suust suhu nii mitteformaalsetel kogunemistel, aga ka erinevatel koosolekutel, infolehtedes, intranetis jne.

5. samm: värbamine. Kui tundub, et organisatsioon on valmis vähenenud töövõimega inimesi tööle võtma, siis tuleks oma valmisolekust ka väljapoole organisatsiooni teada anda. Hea on seda valmisolekut levitada nii olemasolevate töötajate kui ka koostööpartnerite kaudu, miks mitte aga ka läbi töökuulutuste.  Samas on oma valmisoleku kommunikeerimine töökuulutuste kaudu osutunud reformi juures üheks suurimaks väljakutseks. Kuidas saaks tööandja oma valmisolekust värvata puudega inimesi ilma, et kedagi diskrimineeriks? Head ja ühest lahendust tänaseks välja pakutud ei ole, küll aga pakun välja need lahendused, mida ISS Eesti on kasutanud – nende kohta saab lugeda siit: http://helotamme.blogspot.com.ee/2014/04/21-27aprill-2014.html 

Alljärgnevalt on välja toodud kokkuvõte Töövõimereformi lehelt (https://www.sm.ee/et/tooandjale-ja-toootsijale), mis on siis need soodustused ja meetmed, mida tööandjatele, kes on valmis vähenenud töövõimega inimesi tööle võtma, pakutakse. 

SOODUSTUSED TÖÖANDJATELE
Riik maksab töövõimetuspensioni saava töötaja eest sotsiaalmaksu miinimumpalga ulatuses.

Töötaja puhul, kes saab töövõimetuspensioni, ei ole tööandjal kohustust maksta sotsiaalmaksu vähemalt riigieelarvega kehtestatud kuumääralt, vaid aluseks võetakse talle tegelikult makstud tasu.

Töövõimetuspensioni saajatel on  7 päevas võrra pikem põhipuhkus ehk neil on õigus 35 päevasele põhipuhkusele. Lisapuhkus hüvitatakse tööandjale riigieelarvest.

Maksuvaba hüvitis isikliku sõiduauto kasutamiseks kodu ja töökoha vahelisteks sõitudeks.

Kui tööandja soovib ise anda erivajadusega töötajale abivahendit, saab ta seda teha tulumaksuvabalt  juhul, kui töötajal on tuvastatud töövõime kaotus vähemalt 40% või talle on määratud puude raskusaste. Abivahendi väärtus ei tohi sellisel juhul ületada 50% töötajale kalendriaasta jooksul makstud ja sotsiaalmaksuga maksustatud väljamaksete summast.

Kulutustele, mida tööandja on teinud töötaja tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud tervisekahjustuse raviks, kehtib tulumaksuvabastus.

TÖÖTUKASSA POOLT PAKUTAVAD MEETMED TÖÖANDJATELE

Tööruumide ja –vahendite kohandamine. Kui tööandja juures juba töötab puudega või pikaajalise tervisehäirega inimene, hüvitatakse tehtud kohanduse mõistlikust maksumusest kuni 75%. Kui tööandja juurde on tööle asumas erivajadusega inimene (kes on eelnevalt töötuna arvel või koondamisteatega tööotsija), hüvitatakse 50-100% tehtud kohanduse mõistlikust maksumusest. Näiteks rajatakse kaldtee,  korrigeeritakse kõrgustega lauad/toolid või kohandatakse tööruume selliselt, et kuulmisvaegusega inimene oma abivahendiga kuuleks.

Antakse tasuta tehniline abivahend. Kui vajatakse puude või pikaajalise tervisehäire tõttu tööülesannete täitmiseks abivahendit, antakse see tasuta kasutusse. Abivahendi saab enda kasutusse maksimaalselt kolmeks aastaks, vajadusel pikendatakse lepingut. Näiteks spetsiaalsed suurendusklaasid arvutiekraanidele.

Tasutakse tugiisiku töö eest.  Tugiisik aitab töökoha ja ülesannetega kohaneda ja toime tulla. Teenust osutatakse üldiselt kuni 1000 tundi aastas. Kui töö- või teenistussuhe on tähtajatu, saab tugiisikuga töötamise teenust kasutada kuni ühe aasta. Tugiisikuga töötamise teenuse osutamise eest makstav tasu kehtestatakse riigieelarvega. 2014. aastal on see 2.56 eurot tunnis. Hüvitatakse ümber- või täiendõppekulud 50% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 1250 eurot.

Helo Tamme
ISS Eesti personalijuht ja värbamisblogi "Mis muudab töökuulutuse atraktiivseks" autor.